Skandinaavia domineeritud Eesti pangandussüsteem on kaasaegne ja tõhus. Pangad pakuvad täielikku valikut finantsteenuseid, sealhulgas interneti- ja mobiilipangandust.

Mitteresidentidel on võimalik Eestis hüpoteeklaenu saada. Laenuandjad võivad aga selliste laenude andmisest keelduda, kui nad ei ole teie krediidiajalooga tuttavad.

Pangalaenu intressimäär

Eesti Pank on riigi keskpank. Eesti Pank on eurosüsteemi liige, mis on euroala keskpankade organisatsioon, mis ühiselt määrab ja rakendab tsooni rahapoliitikat. Eesti Pank asutati 1919. aastal ja on sellest ajast alates tegutsenud, välja arvatud mõned aastad, mil tegevus on peatatud.

Eesti pangandussüsteem on kaasaegne ja tõhus. Laenu antakse turutingimustel ning erasektoril on juurdepääs üha laienevale krediidiinstrumentide valikule, mis on mitmekesisema valikuga sarnane Eesti Põhjala naabrite Soome ja Rootsi pakutavatega. Õigus-, regulatiivsed ja raamatupidamissüsteemid on läbipaistvad ja kooskõlas rahvusvaheliste normidega.

Vaatamata ülemaailmsele finantskriisile ei ole pangaintressimäärade vahed Eestis oluliselt suurenenud. Regulatiivsed, efektiivsuslikud ja pangaportfelli mõjud mängivad täheldatud vahedes olulist rolli, samas kui rahaturu intressimäärade volatiilsus mängib vaid väikest rolli. Pankade maksevõime ja likviidsusriskid tunduvad nende varade suurusega võrreldes piiratud ning pankade bilansid on rahastamissurve eest hästi isoleeritud.

Eesti majandusolukorra järsk halvenemine võib kaasa tuua leibkondade ja ettevõtete laenude teenindamise võime languse, mis omakorda toob kaasa viivislaenude suurenemise ja pankade finantseerimise nõrgenemise. Riigi suhteliselt väike avatud majandus ja vastupidav tööturg peaksid aga sellist arengut piirama ning viivislaenude osakaal kogulaenudest on jäänud madalaks.

Krediidipakkujad

Eestil on hästi arenenud ja tõhus finantssektor. Finantsteenused on konkurentsivõimelised ja võrreldavad Põhjala naabrite Soome ja Rootsi omadega. Riigi õigus-, regulatiivsed ja raamatupidamissüsteemid Laena 10000 eurot on läbipaistvad ja kooskõlas rahvusvaheliste normidega. Lisaks on riigi valuutaks euro ning välisinvesteeringuid soodustatakse. Pangandussüsteem on hästi arenenud ja Eesti krediidiasutused pakuvad laia tootevalikut.

Eesti krediiditurgu domineerivad kaks suurt kommertspanka, Swedbank ja SEB, mis mõlemad kuuluvad Rootsi pangagruppidele. Kolmas suurim pank on kohalik LHV pank. Riigile kuuluvaid kommertspanku riigis ei ole.

Enamik Eesti tehinguid tehakse elektrooniliselt. Tegelikult tehakse 99 protsenti kõigist maksetest elektrooniliste meetodite kaudu, samas kui ainult 1 protsent kasutab mitteelektroonilisi võimalusi, näiteks sularahamakseid või paberipõhiseid maksekorraldusi. Eriti populaarsed on kaardimaksed, millest enamik kasutab kontaktivaba tehnoloogiat. Lisaks väljastavad enamiku Eesti kaarte rahvusvahelised kaardifirmad, millel on kõrge turvalisuse tase.

Eesti pangandusmaastik on stabiilne ja konkurentsitihe, kus kasvab innovaatiliste finantstehnoloogiaettevõtete arv. Need ettevõtted keskenduvad digitaalsete varade vahetamisele, veebipõhisele laenamisele ja digitaalsetele maksetele. Samuti tegelevad nad rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamisega, rakendades igapäevaselt riiklikul tasandil taustauuringuid.

Võlakirjad

Eesti riik valmistub ette umbes miljardi euro suuruseks rahvusvaheliseks võlakirjade emissiooniks. Intressimäär selgub emissiooni käigus ning sõltub turu intressimääradest ja nõudlusest. Riik on sel aastal juba kaks korda raha laenanud, ehkki negatiivsete intressimääradega. Koroonaviiruse kriis on aeglustanud majanduskasvu ning maksutulud on jäänud riigikulude katmiseks väiksemaks.

Vaatamata majanduslangusele on Eesti endiselt üks stabiilsemaid riike Euroopas. Riigi poliitiline stabiilsus, väljakujunenud õigused osaleda poliitilises protsessis ja tugevad institutsioonid on aidanud kaasa heale krediidireitingule. Riigi madalat võlataset ja netovälispositsiooni tasakaalustavad madalam sissetulek elaniku kohta kui konkurentidel ning väikese majanduse tundlikkus välistele šokkidele.

Riigi proportsionaalset tulumaksusüsteemi peetakse üheks maailma lihtsamaks ning see võimaldab ettevõtetel ettevõtte tulumaksu tasumist edasi lükata kuni kasumi jaotamiseni. Eesti panku domineerib Skandinaavia pankade grupp ja need on hästi kapitaliseeritud. Samuti pakuvad nad täielikku valikut finantsteenuseid, sealhulgas investeerimis- ja varahaldusteenuseid, kindlustus-, raamatupidamis- ja õigusteenuseid. Eesti pangandussüsteem on kõrgelt arenenud ja 99 protsenti tehingutest toimub interneti kaudu. Riigil on kõrgelt arenenud interneti infrastruktuur ja see on uute tehnoloogiate varajane kasutuselevõtja.

Kodulaenud

Kui soovite osta kinnisvara Eestis, on oluline teada saadaolevaid erinevaid kodulaenude tüüpe. Hüpoteeklaenud on suurepärane võimalus inimestele, kes soovivad osta oma esimest kodu või investeerida kinnisvarasse. Need võimaldavad inimestel osta uut kinnisvara madalate intressimäärade ja paindlike tagasimaksetingimuste abil.

Kodulaenutaotluste arv on sel aastal eluasemeturu ebakindluse ja intressimäärade tõusu tõttu märkimisväärselt vähenenud. Swedbanki valdkonnajuhi Anne Pargma sõnul on taotluste arv langenud ligi 50 protsenti. See on osaliselt tingitud asjaolust, et paljud ostjad ootavad sobiva kinnisvara leidmiseni, selle asemel et enne otsingu alustamist laenu taotleda.

Eesti naaberriikide kiire majanduse taastumine on suurendanud kinnisvara- ja eluasemelaenude nõudlust, mis on tõstnud leibkondade võlataset. Kui majanduskasv järsult aeglustub ja eluasemehinnad langevad, võib see kaasa tuua leibkondade võlakoormuse kasvu ja vähendada laenude kättesaadavust. Eesti Pank jälgib olukorda ja valmistub eluasemelaenude väljastamise nõuete karmistamiseks.

Eluasemelaen on suur rahaline kohustus ja seda tuleks võtta ainult siis, kui suudate seda intressimäära kahekordistumisel tagasi maksta. Samuti on hea mõte kaaluda võimalust, et teil võib tulevikus tekkida vajadus oma kodu müüa või sealt välja kolida.